Anonüümsus pole vabadus.neti puhul küll taotluseks olnud; pressiteate saatsid ju Noored Konservatiivid, mitte Grupp Seltsimehi. Nüüd on omanik ka saidi esilehele kirja pandud.
Aga ütle palun, milline peaks sõnavabadust kaitsva saidi sisu olema, et sa ei nimetaks seda "tühisisuks"? Juriidilistesse detailidesse süvenev arutelu selle üle, mil viisil täpselt üksikpäringut määratleda?
Täpselt seda ju langid ootavadki -- et vaidlus kanduks detailide pinnale ning silmist kaoks peamine: üksikpäring kui kontseptsioon on täiesti häbiväärne. Ja samamoodi on häbiväärne sõnakasutuse kriminaliseerimine (nagu mäletame, vabanesime sellest pärast kurikuulsat "rongaema" lugu). Ja piinlik on ka katse luua avalikkuse teenistuses olijate ümber keelutsoon avalikule arvamusele.
Sellepärast keskendub vabadus.net pigem eelnõu ilmavaatelise sisu avamisele, mitte detailidele. Juriidilisi finesse oled ju ministriga ka ise arutanud... aga eelnõu 800SE on paraku endiselt menetluses.
Mind üllatab, kui leigelt suhtub rahvas (sealhulgas ajakirjanikud ja meediaomanikud, kes peaksid ju eriti isiklikku muret tundma) hirmutavasse fakti, et esimest korda pärast 1991. aastat püüab valitsus sõnavabadust piirata. Minu jaoks tähendab see kõige olulisemate väärtuste kallale kippumist, mida ei tohiks mingil juhul ükskõikselt pealt vaadata. Mina olen nimelt nõnda vanamoodne inimene, et pean vabadust kõige tähtsamaks väärtuseks üldse.
Lõpuks veel erakondadest. Erakonna mõte on ju selles, et üht või teist ilmavaadet edendada. Arusaam, nagu ei tohiks parteid osaleda ühiskonnale oluliste asjade ajamisel, paneb mind imestama. Mina kiidan sõnavabaduse kaitsmise heaks sõltumata sellest, kellelt see initsiatiiv tuleb. Näiteks Strandberg ütleb eilses Arteris kah üht-teist sõnavabaduse kaitseks; mulle teeb see ainult rõõmu, mitte ei pane sisisema, et "neetud roheline lõikab parteilist profiiti".
Vabadus.net on sündinud noorte inimeste põlve otsas ning pole kindlasti mitte ideaalne. Kõik, kellele sõnavabaduse idee korda läheb, on teretulnud vabadus.neti tegemises osalema; soovijad andku mulle välkpostiga teada, enne kui Lang interneti ära keelab.
TervitadesKaur Hanson
Õigupoolest on Dave'i selgitus pikem, pärit tema 2001 jaanuari postitusest:
Like a boat, a human being has integrity if he or she is what he or she appears to be. That's why integrity commands us to disclose conflicts, so that what we say, and who we appear to be, are in synch. Change the appearance if necessary.
Ja sellest tuleneb tema hilisem rules about integrity in public writing:
1. Disclose all pertinent information about your interests.2. Never state as fact something you know not to be true.
Probleem on nende reeglite vastu eksimises, nii antud juhtumi puhul kui laiemalt poliitikas. Probleemi võimendab internet, kus kodanikud suurima heameelega nimeserveri-kirjeid jms asju esile kaevavad.
Mis puutub tühimulasse -- siis jah, ma olen veendunud, et antud eelnõuga seotud probleemi teadvustamiseks ei piisa loosungitest, vaja on inimestele selgeks teha põhiõiguste juriidiline olemus. Executive briifi korras võib selle mõistagi lihtsustada... aga kusagil peaks olema veidi keerukam tekst ja siis sealt edasi.
See on ainus viis, kuidas reguleerimatus netis on võimalik teineteist usaldada.
Sest nagu näha, toimib vigilante-tiim edukalt ja lahutab oma meelt vabatahtlikult väljakäimata info hankimisega. Misjärel järgneb harilikult kisa-kära ja vastastikused komplimendid mädand tomatitega. Sest saladuste väljauurimine on ju nii lõbus.
Esimese asjana tundsin huvi, miks kampaania läbiviijate arvates on eelnõu ohtlik. Õnneks oli seal ka vastavasisuline leht.
Üllatusena aga ilmnes, et eelnõu on ohtlik seepärast, et alles tulevikus võib see põhjustada kahju. S.t eelnõu jõustumisel keelatakse kommentaarid, ohtlik on aga see, et tulevikus tsenseeritakse ajalehti jne.
See ei tundu just kõige tugevam argument. Muidugi on need väljavaated hirmutavad, aga korrektne oleks argumenteerida, miks ja kuidas need väljavaated tekivad/võivad tekkida.
Leht ütleb: "Kui ärakeelamise pretsedent kord luuakse, siis sellega on murtud sõnavabaduse pühadus ja edasine tundub juba vähe kõneväärt." Siinkohal tekivad küsimused miks?, kuidas?, kuidas tekib "edasine"?, jne. Neile pole vastuseid.
Nii on lugeja peas kerge tekkima otsus "tühimola", millele ka mina alla kirjutan. Julgen veel väita, et kui tühimöla asemel esitataks tõsist läbitöötatud argumentatsiooni, vaenataks ka vähem selle parteilist päritolu.
Lisada võiks veel vaid lõigukesi nende pressiteatest mis Delfis jooksis: "Me ei vaja brežnevlikku riigivalitsemist.", "nõudke peaministrilt, et valitsus võtaks oma häbiväärse eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi." jne
Meeletu loosungitega vehkimine, sisu ei muffiga.