Tehnokratt!

Äärmiselt õpetlik lugemine: JS võtab ette pidevvalimised. Õpetlik selle nurga alt, et alati on võimalik leida põhjuseid miks raudtee läbi kukub -- näiteks on hobustel väga ebamugav liipreid mööda sammuda ja iga talu juures peatuse tegemine võtab kolepalju energiat.

A tõsisemalt -- oluline oleks analüüsida kuidas pidevvalimised muudavad erakondade käitumist. JS lähtub seisukohast, et kõik jääb samaks peale valimiskorra ning tulemuseks on hüperebastabiilne süsteem... Aga kas jääb? Nagu näitavad äsjased kogemused kohukesega toimub kiire kohanemine, strateegiad mängitakse ümber ja olukorda püütakse vastavalt oma vaimuannile ära kasutada. Sellele järgneb keskkonna vastureaktsioon, strateegiate ümbermäng jne. Pärast teist-kolmandat iteratsiooni saabub suht stabiilne ajajärk (VVK.EE on veendunud, et suudab praegust sorti võnkeid üsna kiiresti amortiseerida, enamus valimis-tsirkuse etteasteid saavad laval käia vaid korra).

Olles ka ise pidev-valimiste pooldaja arvan, et pärast esimesi iganädalasi võimuvahetusi õpivad võimutoote valmistajad arvestama muutunud turusituatsiooniga, sest ebastabiilsus pole nende huvides. Vaja on senisest erinevat kommunikatsiooni, uusi eesmärke jne. Ma arvan, et pidevvalimised aitaksid vähendada populismi ja lisada kaalutlemist ning asjade sisulist läbirääkimist. Aga tegelikult oleks meil siinkohal vaja matemaatikuid-mänguteoreetikuid, kes ühe asjassepuutuva simulatsioonimudeli kokku keevitaksid.

Soovitan soojalt lugeda ka Linnari kommentaare poliitikute eetikakoodeksile koos Tõive Kivikase vastukommentaaridega.

Nonii, X-Prize'i asutajast ja erakapitalil põhinevate kosmoselendude visionäärist Peter Diamandisest on saanud "Amatöörkosmoselendude propageerija Peter Diamands", kes "on tulnud lagedale järgmise ulmelise ideega: reaktiivmootoriga lennukite võidusõit".

Tramaivõi! Kuidas on võimalik jälle kord tõlkida BBC igati normaalne uudis millekski kolla-jaburaks? Võta lause ja viska teist: kui XCOR'i EZ-Rocket igati edukalt juba üle aasta lendab, siis ei ole see asi ju mingil moel "ulmeline"! Ja mis kuradi "reaktiivmootoriga", kui jutt käib rakettmootoritest? Tõenäoliselt ei näe vaatajad tulemust mitte "enda satelliitnavigatsiooniseadmete ekraanilt" vaid WiFi kaudu edastatakse nende portatiivsetele seadmetele nii videot rakettlennukitest kui palju muud. Ja kust on pärit "Star Treki filmidest tuntud õhusõidukid", kui beeb räägib kõigest kontseptsioonist mis võivat meenutada üht võiduajamist: "The concept behind the league may remind people of the pod races in The Phantom Menace, the first of the Star Wars prequels"?

Kristjanile on vaja loo-kirjutajaid, Postimehele aga tehnoloogiatoimetajat kes enam-vähem maailma asjadega kursis oleks (või vähemalt kedagi, kes suudaks BBCd ilma SAHi panemata tõlkida). Aga ma ei oska tõesti öelda, kas nad selle töö eest ka raha pakuksid. Vaadates nende tehnouudiste ja artiklite kvaliteeti makstakse tõenäoliselt kuumades kastanites mis vaja ise tulest välja tuua...

Kristjan Otsmann (Gi:k / Vurle) küsib (eeldatavasti allolevast postitusest tingituna):

kas oskad pakkuda inimesi, kes kirjutaks:

• + 3000 tähemärki veebipõhistest tekstieditoridest a la writeboard
• + 3000 tähemärki maainimesele arusaadavalt, mis on AJAX ja milliseid muudatusi see toob endaga kaasa ca aasta pärast?

Honorar on kah lubatud, aga ma jätan selle teie omavaheliseks suhtluseks Kristjaniga, kristjan.otsmann@gmail.com (mõistagi :-). Muid soovitusi kirjutamiseks leiab Homme veebiruumist (st juba täna leiab :-).

Täiendet ehk nagu Kristjani kommentaarist lugeda:

AJAXi lugu läks juba kaubaks (tänud vahendamast, Pets!) Writely'te-Writeboardide tutvustuslugu ootab endiselt autorit... (BTW, mõlemad on väga lahedad, just praegu proovin)

Ma siis lisan, et Synchroedit on kah väga lahe (kui mitte öelda mindboggling). Kui keegi hakkab sellest kirjutama ja tahab testida siis võib mind kutsuda kaas-edima, Skype's näiteks olen petskratt ;-)

Nii, umbes kuu tagasi kirjutas Steve Gillmor pealkirja Beep beep all muuhulgas sellest, kuidas ta jättis oma tütre arvutisse kontorivara installimata ning soovitas kirjatööks GMail'i kasutada. Umbes samal ajal läksid beetasse esimesed põhjalikumad tekstieditoriks mõeldud veebiteenused, nagu näha on agiilse arenduse tsükkel neli nädalat nii et nüüd siis järgmine saak :-)

• www.writely.com (võiks vist nimetada esimeseks pääsukeseks sest läks beetasse augusti lõpus, tänaseks täienenud funktsionaalsusega, mh suudab dokumente ajaveebidesse postitada)
• www.writeboard.com (eile välja tulnud 37signals.com genialistide super-minimalistlik lähenemine neile, kelle jaoks wiki on pööraselt keeruline kontseptsioon)
• www.zohowriter.com (veel üks, ei tundu midagi erilist olevat hetkel)
• www.synchroedit.com (alfas hetkel, võimaldab hulgal kasutajatel üheaegselt teksti edida, nt telefonikonverentsi ajal vms)

Kategooria-väliselt vääriks aga esiletoomist ka www.wikiwyg.net, mis kaotab ära eraldiseisva editori tunde lubades veebilehel vajalikus kohas topeltklikkides edima hakata... (vt demosid)

Kes tahab reaalset teksti proovimiseks siis mul on parasjagu lõpetamisel üks lugu Homme jaoks, teemaks fabrication. Tekst on väljas Writeboard'il, parooliks "töökoda". Kui midagi kirjaveast suuremat muudate jätke palun [nurksulgudes] kommentaar selgitusega, et miks.

Muideks, kui keegi meist oleks kuu tagasi evinud geniaalset ideed ja hakanud koodi tootma, oleks tal umbes täna avalikku beetasse minnes viimane võimalus saada lihtsate vahenditega kuulsaks. Umbes kuu aja pärast on AJAX-kontoritarkvara iga vähegi endast lugu pidava geek'i varustuses ning järgmisel sügises soovitatakse seda isegi Nõukogude Naise arvutirubriigis.

Täiendet: Richard MacManus ZDNet'ist lingib veel mitmetele weboffice-lahendustele.