pidev-valimistest
Äärmiselt õpetlik lugemine: JS võtab ette pidevvalimised. Õpetlik selle nurga alt, et alati on võimalik leida põhjuseid miks raudtee läbi kukub -- näiteks on hobustel väga ebamugav liipreid mööda sammuda ja iga talu juures peatuse tegemine võtab kolepalju energiat.
A tõsisemalt -- oluline oleks analüüsida kuidas pidevvalimised muudavad erakondade käitumist. JS lähtub seisukohast, et kõik jääb samaks peale valimiskorra ning tulemuseks on hüperebastabiilne süsteem... Aga kas jääb? Nagu näitavad äsjased kogemused kohukesega toimub kiire kohanemine, strateegiad mängitakse ümber ja olukorda püütakse vastavalt oma vaimuannile ära kasutada. Sellele järgneb keskkonna vastureaktsioon, strateegiate ümbermäng jne. Pärast teist-kolmandat iteratsiooni saabub suht stabiilne ajajärk (VVK.EE on veendunud, et suudab praegust sorti võnkeid üsna kiiresti amortiseerida, enamus valimis-tsirkuse etteasteid saavad laval käia vaid korra).
Olles ka ise pidev-valimiste pooldaja arvan, et pärast esimesi iganädalasi võimuvahetusi õpivad võimutoote valmistajad arvestama muutunud turusituatsiooniga, sest ebastabiilsus pole nende huvides. Vaja on senisest erinevat kommunikatsiooni, uusi eesmärke jne. Ma arvan, et pidevvalimised aitaksid vähendada populismi ja lisada kaalutlemist ning asjade sisulist läbirääkimist. Aga tegelikult oleks meil siinkohal vaja matemaatikuid-mänguteoreetikuid, kes ühe asjassepuutuva simulatsioonimudeli kokku keevitaksid.
Soovitan soojalt lugeda ka Linnari kommentaare poliitikute eetikakoodeksile koos Tõive Kivikase vastukommentaaridega.


