Tehnokratt!

Nädala alguses jutuks olnud lennureisijate mahajätmise lugu ei maksaks veel maha matta, muuhulgas saatsin ma kirjad tll.aero ja consumer.ee inimestele ja sain ka kaks vastust.

Kõigepealt Tallinna Lennujaama vastusest:

Mis puudutab küsimust check-in laudade kohta siis kuna Tallinna Lennujaamas on 2 maapealse teenuse osutajat: Estonian Air ja Tallinna Lennujaam siis on pooled check-in lauad Estonian Airi käes ning pooled meil. Põhjus, miks Estonian Air ei kasuta meie laudu ning vastupidi on hoopis tehnilist laadi, ehk siis check-in süsteemid on erinevad. Hetkel otsime tehnilisi lahendusi, mis sobiks kõikidele lennufirmadele ning võimaldaks check-in laudade ristkasutamist.

Seega on olemas tehniline probleem mida kaks firmat pole suutnud omavahel õigeaegselt lahendada, lennujaam töötab kuuldavasti planeeritud võimsuse piiril ning ... reisijad on süüdi? Tehnilise probleemi ainsaks lahenduseks on varem kohale tulemine?

Teisipäeval kirjutasin aga Tarbijakaitseametile, sest Postimehes ilmus Hindrek Riikoja lugu Oslo lennule hilinenud võivad jääda kahjutasuta mis algab nii:

Tarbijakaitseamet ei rutta pühapäeval Estonian Airi Oslo lennult maha jäänud inimestele kahjutasu välja mõistma, sest on selgusetu, kelle süül reisijad maha jäid.

[...]

«Kui lennujaamas on pikad järjekorrad, on loomulikult väga raske tõendada, mis kell keegi lennujaama jõudis,» ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Kristina Vaksmaa.

Kui juhtunus on siiski süüdi Estonian Airi liiga aeglane teenindus, on inimestel sõltuvalt ooteaja pikkusest õigus kuni mõne tuhande krooni suurusele hüvitisele.

Küsimus pole ju selles, kas Estonian Air teenindas konkreetsel juhul aeglaselt või mitte. Probleem on protsessi pikaajalises korraldamatuses, millest on meedias olnud varemgi juttu... kirjutasin nii:

Paluksin tähelepanu pöörata seigale, et antud puhul pole tegemist aeglase teenindusega (palju aega kulub n inimese teenindamiseks), vaid klienditeeninduse korraldamatusega. Kui lennujaama 1,4 mil/a planeeritud reisijate läbilaskest on sellel aastal plaanis ära kasutada 1,3 mil/a, töötavad pooled check-in lauad ja puudub toimiv lahendus reisijate prioritiseerimiseks -- siis sellega kaasnebki jama!

Mulle tundub, et TKA jõuline sekkumine on vajalik, sest olles eile rääkinud Estonian Airi esindajaga väidavad nad, et Tallinna Lennujaam lihtsalt ei võimalda neil teeninduspinda laiendada hoides poolt check-in ressursist koormamata. Reisijate huvide kaitseks oleks oluline, et TKA endale sellise teeninduse probleemid ja võimalused selgeks teeks ning aitaks (a) kahel firmal ühise keele leida (b) leida maailmast näiteid selle kohta, kuidas toimub analoogsetel juhtudel rahvamasside haldus.

Tarbijakaitseamet otsustas sedapuhku rutata ja saatis mulle järgmise vastuse:

Vastuseks Teie pöördumisele teatame, et kahjuks olete Tarbijakaitseameti seisukohti valesti mõistnud. Pühapäeval Tallinna Lennujaamas toimunu hindab ka Tarbijakaitseamet ebapiisavalt korraldatud klienditeeninduseks.

Tarbijakaitseametile hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal oli tegemist reisijate lennureisist maha jätmisega vastu nende tahtmist ning sellisel juhul on reisijatel vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 261/2004 õigus hüvitisele.

Teie poolt viidatud lauses, mis ilmus Postimehe artiklis, ei olnud kajastatud ameti poolt edastatud seisukohta.

"Viidatud lause" all on siis mõeldud seda jutumärkideta lõiku Kristina Vaksmaa tsitaadi all. Uurisin Hindrek Riikojalt mis on tal seepeale enda kaitseks öelda ja ta oli veendunud, et pole midagi valesti kajastanud. Vot. Võiks veel lisada, et vastavalt määrusele 261/2004 on õigus nõuda hüvitust kui ollakse lennujaama jõudnud lennufirma poolt soovitatud ajal -- kusagil pole juttu sellest, et 6 väravaga lennujaam ei tohiks nõuda kohalesaabumist 1,5-2 tundi enne lendu (tõsi, vaikimisi-ajaks loeb määrus 45 minutit, mis nähtavasti on siis enamuse maailma lennujaamade jaoks normaalne). Tundub, et TKA lahmib standardvastustega. Või mis teie arvate? Ja kas Estonian Air'i viimase aja piletitel on info selle kohta, et peab 1,5-2h varem kohal olema? (ma usun, et määruse mõttes reisijate teavitamise alla ei kuulu see, kui "lehes on kirjutatud")

Priit Tamboomilt väga hea del.icio.us'i tuvustus Tudengiportaalis: del.icio.us rakendamine. Seletab lahti miks ja kuidas del.icio.us'i pruukida ning arvustab pikemalt ka minu del.icio.us/riigikogu "automaatkasutajat". Erilised tänud kitsaskohtade lahtiseletamise eest: ma olen nende peale mõelnud süsteemi luues, aga pole kirjutanud sest see nõuaks kedagi vaidluspartnerit kes tagsonoomia / folksonoomia pointi veidi sügavamalt mõistaks... Noh ja kui see Priidu näol on olemas siis on mul hea vastata (a loe enne kindlasti del.icio.us rakendamine läbi, võid vaadata ka minu screencasti).

Ma olen nõus, et automaatmärgendus läheb lahku üldisest del.icio.us'i kontseptsioonist -- olles oma olemusest lähtudes tehniline ja ebaloomulik. Aga ma käsitlen seda kui "seemnesisu" mis võimaldab asjast huvitatud kasutajatel ehitada "ametlikule materjalile" ümber laiem kontekst või noppida välja enda jaoks olulist: kui ma olen "oma kasutajaga" sees näen ma iga del.icio.us/riigikogu juures copy-linki mis lubab vastava URLi minu juurde kopeerida ja siis ma võin selle juba märgistada nii, nagu mulle rohkem meeldib ("merendus" või "inimõigused" või "ehääletus" vms). Ja ma tahaks edaspidi ehitada midagi sellist, mis suudaks näiteks del.icio.us/kopamees märgendusest ära tabada "660SE" ja "riigipiir" seose ning midagi sellega ette võtta. Sest mitme inimese esmane reaktsioon on olnud "oh jess, kas ma saan siit tellida endale RSSi kõige keskkonnakaitset puudutava kohta?"

See kiirelt vananeva / eluagse lingi kitsaskoht ... sõltub sellest, milleks sa linke kasutad. Kui ma töötan mingi eelnõu kallal (olgu "mina" siis uuriv ajaveebnik, kodanikuühiskonna-aktivist või mõne riigikogu komisjoni nõunik) on kogu toimuv kommunikatsioon oluline kontekst mille juurde ma tõenäoliselt tagasi tulen viitamaks, valimaks tsitaati või ... mõne uue teadmise valguses ülelugemiseks. Ja ma tahan, et see kontekst oleks mugavalt edastatav teistele, nt uuele kampaaniaga liitunud aktivistile, riigikogulasele vms. Mul on oluliselt lihtsam seda teha kasutades viidatus seemnesisu ja avalikku tagsnoomiat.

Aga nagu juba öeldud, tänud Priidule arvustuse eest, need taustad vajasid kindlasti lahtiseletamist :-) Jamuideks, kui keegi midagi del.icio.us/riigikogu teemalist kirjutab või märkab, siis märgendagu palun see kui deliciousriigikogu, nii on hea teema arengut jälgida.

Nii, tänane saade on podcastina väljas podcast.kolhoosis (MP3 25.8MB, OGG 50.6MB), külaliseks Andrus Aaslaid -- või õigupoolest olen mina külas tema hullu inseneri töötoas. Räägime alustuseks heligurmaanlusest (vt www.gourmet.ee), sealt edasi plasmakõlaritest ja ajulainevõimenditest... ning jõuame endalegi üllatuseks riikliku riskikapitalini. Netis tiba üle tunni, KUKU-raadios täna kella 17-18 vahel ja 50 minutit.

NB: Tehnokrati podcast on väljas Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.0 litsentsi alusel, mis lubab selle igasugust kasutamist v.a raha eest levitamine või äri edendamine (st reklaam) -- need eeldavad lisaluba. Olgu aga siinkohal öeldud, et kõigile raadiojaamadele on luba tasuta, kasutada võib nii podcast-OGG'i kui KUKU jaoks 50 minuti peale lõigatud reklaamkipausiga MPEG2'te (ei ole avalikult väljas hetkel). Näiteks KUMA raadio pani eetrisse saate kus me rääkisime Linnar Viigiga Ajuloputus-tuurist. Kui raadiojaam tahab, võib ta vasutasuks teha sotsiaal-reklaami nt OpenOffice.org'ile või Spybot.info'le :-)

Pärast saadet kuulake aga kindlasti Soteriost -- mis ise parasjagu Saksamaal tuuril, aga väga kenasti oma loomingu (cc) litsentsi all välja pannud, seejuures koos selgitustega et miks OGG ja mitte MP3.

Täiendet: Saates sai mainitud ajakirja MAKE (või vähemalt podcastis, ei suuda hetkel kohta leida) -- üks väga lahe ja netis väljas olev lugemine on Makeshift ehk olukorra lahendamine kättesattuvate vahenditega. Makeshift 01 oli ajakirja esimese numbri ülesanne tühja akuga auto käivitamisest, lahendusettepanekute kokkuvõtte (ning selle kohta käivad kommentaarid) leiab siit: MakeShift 01: Analysis, Commentary, and Winners.

Tahaks veel midagi linkida. Aga palun:

• Jaanus viitab EPL artiklile Innovatsioon vs toetused ja arvab: "ikka parandame, tõhustame ja arutame, AGA peaasi et prantsuse põllumeestelt pappi ära ei võetaks". Olgu öeldud, et tänases Tehnokratis räägib lõpuks Andrus Aaslaid üsna sarnast juttu. Lõikan veel veidi ja siis saate kuulata.
• Linnar mäestab TOMi. Kui sul on eladeski vaja TOMist rääkida siis see lühike tekst peaks olema täiesti piisav. Linnari ametlik pidupäevakõne kõlas mõnevõrra optimistlikumalt, mh arutles ta selle üle kuidas TOMi kasutust propageerida. Mispeale ma lihtsalt ei saanud jätta kasutamata võimalust (et ma kohal olen) ja pakkusin, et AINUS viis TOMi tutvustada on see kui mõni sinna pandud asjalikest ideedest reaalselt kasutusse läheb ning nii ametnikud kui meedia ütlevad et w00t! idee oli ning aitäh kaasamõtlejatele. Kui nii teha miski 5 korda järjest siis tuleb ka tuntus ja tõsiseltvõetavad ideed. Mõned pildid on kah väljas, Eleka (kui TOMi eest hea seisev riigiametnik) on miskipärast pea iga pildi peal. Eleka on tegelikult ka del.icio.us/riigikogu emme, sest ta võttis ühe ümarlaua käigus suure suuga Marveti poolt õhku visatud lauset "see on teostatav järgmiseks neljapäevaks 20 rea koodiga" sõna-sõnalt ja oli äärmiselt vajalikuks tagant-torkijaks :-)
• SVOS-tiim oli kah TOMi sünnale kutsutud, muuhulgas kuna nad kasutavad oma ajaveebi ühele TOMis üleval olevale ideele vastuse leidmiseks (jah, nad lubasid Vastuse-Vadimi arvamust kah küsida :-).  Demosin SVOSi ja TOMi näitel ka trackback'i, ehk kuidas veebilehed omavahel suhtlevad ja teineteist puudutavatest linkidest informeerivad, vt testTOM.kolhoos.ee ja testSVOS.kolhoos.ee (need saidid lähevad varsti mõistagi kustutamisele).
• SVOSist veel, nad kirjutavad sellest kuidas seep&MTV kehaideaale mõjutavad. Miskipärast tõi see mulle meelde selle eksperimendi mis nädalatagusest bOingbOingist meelde jäi.
• Teller viitab linkimise-teema arutlusele peatoimetaja-ajaveebis. Panen selle siia välja lihtsalt selleks, et oleks meeles vaadata kuhu arutlusega jõutakse. Minu kommentaarid teemale leiab nii Telleri kui Priidu juurest. Ma arvan, et siia sobiks veel ka see link: Reporters Blogging Their Notes. Lihtsalt meelespidamiseks. Täiendet: EPL: Meedia ohvrid sobib kah siia.

Me tegime Henrikuga esimese Vikeri 3mest6ni tehnoklipi eelmine nädal napilt enne eetrit ümber, sest mulle hakkas koledamal kombel meeldima BBC The Beethoven Experience käigus pakutud võimalus laadida MP3-kujul alla kõik tema 9 sümfooniat BBC Philharmonic'u esituses (näe kui tore, PM kommenteerija on meid kuulanud :-). Et kui me räägime MP3-mängijatest võiks kohe soovitada ka midagi legaalset kuulamiseks. Kes maha magas (esimesed 5 on nüüd läbi) leiab 27nda paiku viimased 4.

Aftermath: 600 000 allalaadimist. Tom Coates viitab edasi kuhu vaja. (Plasticbag oli koht kust selle uudise algselt leidsin, saagu nüüd tänuks link vastu).