Tehnokratt!

Lisaks: Postimees: Res Publica lubaks netipangas hääletada (Silveri lehteläinust pikema kommentaari leiab tema blogist).

neljapses Postimehes peaks olema eHääletuse teema käsil seoses Res Publica ettepanekuga lubada eHääletust ka netipankade vahendusel. Mis on jabur. Minu kommentaar mille pärastlõunal Rasmus Kagge'le saatsin järgneb allpool, peamine point aga selles, et suurim oht e-valimistele on see kui kaks krüptoloogi leheveergudel kaklema lähevad mingite nüansside üle jättes publikule mulje, et on kole turvaauk (ja ma ei kujuta ette, kuidas seda netipanga-hääletuse lisamisel vältida). Tarvi Martens & vvk.ee on teinud ära suure "tehnopoliitilise" töö kaasates arutlusse ka kõik "oponeerivad teaduskollektiivid" ja jõudes lahenduseni mis asjatundjaid rahuldab. Isegi neid spetse rahuldab, kes protsessi alguses kuuldavasti Rahvaliitu nõustasid, mis peaks olema näitaja omaette -- kahju muidugi, et Rahvaliitu nüüd üldse keegi ei nõusta :-)

Tallinnas juba korra testitud ID-kaardil põhineva e-hääletuse süsteemi võlu on tema lihtsuses ja läbipaistvuses. Praktikas väljendub see selles, et ma pole seni kuulnud ühtegi nurinat "krüptorahvalt" ehk siis neilt, kelle tööks (või teaduseks) on selliste süsteemide loomine ja auditeerimine. See on kõva sõna ja müts maha nende ees, kes selle nimel tööd on teinud.

Res Publica ettepanek laiendada valimist netipankadesse on paraku sama kirjaoskamatu kui rahvaliitlase Mart Opmanni kartus teisipäeval Riigikogus, et spordipoodnikud võivad tema eest hääletama hakata -- ja sama vastutustundetu kui Tiit Tammsaare samas lendu lastud "alatasa häkitakse meil panga kõikvõimalikesse serveritesse sisse".

Panganeti kaudu hääletamine lisaks süsteemi niipalju määramatust ja auditeerimatust, et sellele usalduse loomine isegi spetsialistide hulgas  oleks äärmiselt küsitav.

Olgu lisatud, et nii Res Publica, Rahvaliit kui kõik teised on alati teretulnud küsima, kui mõni poliitikasse puutuv tehnoloogia teadlaste seletuses liiga keeruline (või mõni pähe karanud lahendus liiga lihtne) tundub. Minu taskufon on 56 565 565

lugupidamisega,
Peeter Marvet,
erakonnatu

Nii, nagu lubatud lingid neile kes eHääletamise teemat ajaveebinduses üleval hoiavad:

• Tõnis Palts: Eestlased on e-valimisteks valmis
• Karl Laas: viited põhiseaduse juriidilise ekspertiisikomisjoni lõpparuandele
• Schluss oma tuntud headuses
• Paavo: "Nüüd [...] olen ma enam kui kindel, et e-valimine on turvaline/õige. Ma lihtsalt ei usu, et ükski küsimusi esitanud või neile vastanud inimene saaks hakkama *.bmp salvestamisega *.jpg-ks, e-hääletuse enda (partei) kasuks saboteerimisest rääkimata."
• Piraaja
• Jüri Kaljundi (inglise keeles, keegi just tundis huvi, et kus oleks): "It seems one of the key issues in denying Internet-based voting is actually the wish to keep young and more educated people from voting and participating in the society."
• Lisatud: Silver Meikar (tema ja minu kommentaarid juhtumisi ka tänase Postimehe juures, aga veebis muidugi pikemalt)
• Lisatud: Jaano Martin Ots (Jaano: linnavalitsus sai nahutada tobeda küsimuse, mitte e-hääletuse testimise eest)
• Lisatud: Jaanus "infolevitus [on] e-hääletuse teemal pool aastat enne üritust natuke nõrk. valimised.ee sisaldab jätkuvalt vabadussamba teemalist soga. Võiks natuke investeerida ja lasta selle asemele PR- ja reklaamispetsidel üks lihtne ja asjalik tutvustussait teha, mis asja inimkeeli lahti seletab"
• Lisatud: Paavo küsib pärast Rüütli otsust "Kui ühe meetodiga saab oma valikut muuta ja teisega mitte, siis kas see on ühetaolisus?", vastused kommentaarides

Erilised tänud Karlile PSJEK tsiteerimise eest, aga nähtavasti on Riigikogu steno lugemine tekitanud temas tunde, et mingi jama kuskil siiski on... mistõttu tema pakutud lahendus on tegelikult tarbetu st juba "implementeeritud":

• korduvhääletamise probleem on tegelikult lahendatud nii, et ühena esimestest e-häältelugemise operatsioonidest kustutatakse failist kõikide nende hääled kes on käinud paber-hääletamas (esimene suurem operatsioon oli vist mitmekordselt antud e-häälte kustutamine, aga sisuliselt pole ka vahet kumb enne teha). Sellega kaasneb muideks kodanikul lisa-hüvena võimalus minna ämma valvsa pilgu & tungiva soovituse mõju all antud e-hääl ümber hääletada. Tallinna testi ajal tegi seda muideks 6 või 8 inimest (nähtavasti puht soovist testida, mitte ämma pärast :-).

Aga seda asja tõepoolest Postimehe pildil seletatud ei olnud, küll aga nägin selle toimumist omal algatusel valimiskomisjoni Tallinna-vabadussamba-häältelugemisele kohale minnes. Olgu öeldud, et seal näitas seinale pilti kaks projektorit, millest ühel jooksis tegevusjuhis st mida ja kuidas teha ning teisel oli näha kuidas "süsteemiülem" vastavaid asju tegi. Kui vaja siis võib sügisel selle tegevuse otseetris üle kanda ka telepildis koos illustreeriva arvutigraafikaga mis seletab toimuva funktsioone, vaja lihtsalt telerezhii ja jutt paika panna... MIDA VÕIKS JU KA TEHA!

Vaadates söögi kõrvale veelkord neid väljavõtteid stenost ei saanud kohe kuidagi teisiti kui pidin saatma parima skoori saavutanutele kirja -- sest vaevalt et nad ajaveebi loevad...

lugupeetud Mart ja Tiit,

Lugesin just eilset Riigikogu stenogrammi ja mul on sügavalt häbi, et inimesed kes on (on olnud) majandus-, riigikaitse- ja KAPO komisjonis ajavad niivõrd kontrollimatut ja rumalat juttu nagu teie küsimused eile olid. Ma saan aru, et see on toimetamata steno, aga teie vead on põhimõttelised ja sügavad -- erinevalt paljudest teistest kiiksuga küsijatest kes lihtsalt poliitretoorikaga piirdusid.

Kui teil on kunagi selle või mõne teise tehnoloogiat / tehnopoliitikat puudutava teemaga seoses küsimusi, olen meeleldi nõus pühendama oma aega nende teile "puust & punaseks" seletamisele.

-peeter
gsm 56 565 565

Olemata liigselt tulihingeline eHääletuse pooldaja (mind huvitab oluliselt rohkem selline asi nagu deliberative democracy ehk kaalutlev demokraatia) ärkas minus õpetamissoov ja tööpõld tundub lai. Näiteks võiks neile:

• lahti seletada eHääletuse süsteemi (vt vana Postimees, sh pilt)
• selgitada mis on vahet PIN-koodil ja ID-kaardil
• vastata viisakalt riigikogus segaseks jäänud küsimustele
• jne

Paraku pean ma nüüd päris-tööle naasma, kes tahab võib aga eelnimetatud teemadele ise käe külge panna -- olgu siis oma ajaveebis või kirja teel (või oma rahvasaadikul füüsiliselt nööbist kinni võttes). Näiteks tiit.tammsaar-ätt-riigikogu.ee, mart.opmann-ätt-riigikogu.ee, erl-ätt-erl.ee, ja nende fraktsiooni meil oli vist rahvaliitfr-ätt-riigikogu.ee (Riigikogu veebis miskit üldaadressi paraku pole). Kes tahab lingitud saada võib vihje oma õpetustele jne pista pets@tehnokratt.net. Sest rumalusega saab võidelda ainult õpetades.

ps. Jarno Laur sai kah kirja, aga hoopis teistsuguse :-)

Linnar juhib tähelepanu eHääletust käsitlenud Riigikogu istungi stenole, mis on tõepoolest megatase, kusjuures mitte ainult entroopia osas. Näiteks Tiit Tammsaar tunneb huvi:

Lugupeetud ettekandja, sa väitsid, et teie valimised on turvalised. See tähendab siis seda, et nad peavad olema turvalisemad kui panga vastavad teenused. Teatavasti alatasa häkitakse meil panga kõikvõimalikesse serveritesse sisse, tehakse ülekandeid jne, jne. Alles oli siin eelmine nädal, mingi koolipoiss oli jälle pinkoodid teada saada. Millel põhineb see väide, et need valimised on turvalised? Aitäh!

Tammsaar on olnud nii riigikaitse kui KAPO komisjonis, nähtavasti äärmiselt informeeritud inimene -- KUI IKKA TEMA ÜTLEB, et "alatasa häkitakse meil panga kõikvõimalikesse serveritesse sisse", siis küllap see nii ka on, tuleks vaid välja uurida millisest pangast käib jutt?

Jarno Lauri küsimus on seevastu tehnoteadlik, ent vastus tuleb kusagilt teiselt planeedilt:

Kas praeguse eelnõu teksti kohaselt ja ettevalmistatud niiöelda rakenduste kohaselt on tagatud kõigile niiöelda tarkvaraplatvormidele või õigemini nende kasutajatele võrdne võimalus e-valimistel osaleda?

Ja Kristiina Ojuland vastab:

See võrdne võimalus on selles mõttes kindlasti tagatud, et igal Eesti kodanikul mitte ei ole õigus, vaid lausa kohustus omada ID-kaarti. See ID-kaart on siis see võti selle võrdsuse suunas. Teine pool sellest küsimusest kindlasti puudutab tehnika olemasolu ehk nende arvutite olemasolu ja ka selle koha pealt, arvestades vähemalt või uskudes seda statistikat, mis meil täna olemas on, siis see juurdepääs arvutitele peaks olema tagatud igas Eesti vallas, mille kaudu on võimalik hääletada.

Jarno kordab hiljem oma küsimust tuues mängu "näiteks Linuxi või muid mitte Microsofti tooteid kasutaval arvutikasutajal", Kristiina: "sellisele tehnilisele küsimusele ma siit puldist küll jään praegu vastuse võlgu"... paljud valijad muideks arvavad, et see pole mitte niivõrd tehniline kui maailmavaateline, majanduslik, riigikaitseline, välispoliitiline jne küsimus.

Ja siis aetakse Kristiinake täeisti purki, sest selle asemel tunnistada, et ta ei tea kuidas puutuvad asjasse välisvaatlejad, tuleb vastuseks:

Nii et rahvusvahelistel vaatlejatel võib-olla lihtsalt tuleb rohkem sellevõrra tööd teha ja käia nii kaua ukse tagant ukse taha, kui neil kusagil õnnestub seda valimist oma silmaga lähemalt vaadata.

(ja sealt läheb neil Sven Mikseriga jahumine veel edasi, kah hästi jabur)

Ja lugupeetud Mart Opmann (majanduskomisjon, KAPO komisjon) kardab, et spordipoed võivad tema eest hääletada:

Ja kui suur võiks olla nende osa või see protsent, kes ise tegelikult ei ole kas osalenud vahetult või isegi ei saa teada võib-olla, kas nad on osalenud valimistel või ei ole? Ma toon lihtsalt näite. Kui näiteks mingi spordipoe, kuhu me kõik oleme andnud oma ID-kaarti andmed, ei ole üldse välistatud, et keegi ei hääleta meie eest ja me ei pruugi isegi teada saada, et me osalesime hääletamisel, kuigi me tegelikult ei käinud hääletamas.

Ma ütleksin, et siinkohal teeb Opmann Tamssaarele pikalt ära, uus jaburuse rekord küsimuste voorus, kas palun keegi võtaks ette ka järgnenud kõned?

(ja mulle tundub, et kõik Linnari kirjeldatud Riigikogus entroopia edendamise võtted olid eile täiega käigus)

Jätkame siis eHääletuse teemaga. Karl Laas on esilehele välja susanud lingi oma varasemale loole Totaalne kontroll - demokraaatia 30 aastat edasi (ehk pidevvalimised, sellest arvas midagi eDem seminaril ka Wolli... aga vist mitte kirjalikult).

Muideks, eilses ÄPs on Hansapanga reklaamide teemal intervjuu Toomas Tiiveliga ja Aivar Hundimägi kolumn Hansapanga reklaam on cool. Aivar leiab, et noortega räägiti noorte keeles ja miskid laenuahastuses kodanikud läbustasid ära ajakirjanike poolt üle-jala tehtud meedia... Nokuulge, uuriks parem välja kas kampaania oli "fookusgrupi" jaoks 133t või l4m3, sest juba ainuüksi sõna cool on ju niiiii üheksakümnendad :-P

Lisaks: Marina kirjeldab grupitööd Hansapanga imagost, tuleb välja et isegi varasem Knapasnah on tudengite jaoks l4me:

Nimelt osutus Knapasnah sihtgrupi silmis üsnagi mõttetuks, see jäi küll oma nimega meelde, kuid oli äärmiselt laialivalguv, arusaamatu ning liiga lapsikult/kirjult kujundatud. Pigem jättis see mulje, justkui oleks tegu mingi "meist noorematele" noortele suunatud kampaaniaga, kuigi tegelikult taheti ju köita tudengit, mitte veel lapsekingades noort.

Jesss. Kas nüüd palun keegi saadaks mulle lingi, kus tõelised skvatterid N*'i arvustavad? St ma olen ise kah igasugust kommentaari netist leidnud aga olemata scene'is sees ei suuda hinnata, kes on mõtetud wannabe'd ja kes päristegijad.

[ ÄP ligipääs on tasuline, kröösused aga kasutavad tele2.wifi VPNi abi, siis saab tasuta regada :-) ]

Eilsest üks podcast (MP3 6.9MB, OGG 11.1MB), kus me Henrikuga räägime tema "uuest tööst" ehk siis [digi]'st. Hiiu Õlletoas muideks, aga heli on (minumeelest) täitsa OK, sai just hangitud Tehnokrati tarbeks mõned pea-mikid, mikseripult (tegelt see kah) ja WAV-recorder ning oli vaja katsetada kuidas toimib :-)

Henrik muideks võtab täna väga kenasti ette eValimised, seoses poliit+meedia järjekordse peakaotusega. Muideks, ainsad maailmas olemasolevad pildid teemal Eesti Esimesene eHääletus aastal 2005 leiab siit, kvaliteet niru sest ma haarasin kaasa videokaamera ja pärast (nähtavasti Henriku soovil) gräbisin sealt mõned kaadrid lehte panemiseks kuna tuli välja, et sündmus osutus külle tele-uudise vääriliseks aga ühtegi lehe-fotograafi kohale ei saadetud... Enamus piltidest seotud roheliste võtmekestega, mis kokku annavad Valimiskomisjoni salajase võtme.

Ja Tellerilt asi mis ka mulle pinda käib, aga teise poole pealt: Tele2s on miskit parajalt katki. Minu kaasa on kah Tele2 võrgus ja kui tal telefon väljas on vastab alati miski mehehääl kes palub sisestada numbri, millele ma sooviksin sõnumi jätta (NB: selle teate kuulamine maksab)! Kusjuures mõni aeg tagasi kui nad kõigil sund-postkasti peale panid suhtlesin nendega eriti kurjal toonil ja lasin selle espetsiaalselt maha võtta. APPI! Miks kirevase pärast ma üleüldse kunagi peaksin tahtma oma kaasale helistades kellelegi teisele kõneposti jätta? Kust neil üldse tulevad sellised mõtted?